Sajad ettevõtted jätsid COVID-19 piiranguid põhjuseks tuues tuleohutusõppuse tegemata
Sajad ettevõtted jätsid tulekahju korral tegutsemise ja evakuatsiooni õppuse tegemata, tuues põhjuseks COVID-19 piirangud.
Ligi 3500 aruandekohuslasest ettevõtet ja asutust pidid 31. märtsiks esitama Päästeametile tuleohutuse enesekontrolli aruande, milles küsiti muuhulgas kas ehitises on läbi viidud õppus tulekahju korral tegutsemise ja evakuatsiooni kohta. Pea 10% aruande esitajatest ehk ligi 300 aruandekohuslast tunnistasid, et õppused on läbi viimata.
Päästeameti ohutusjärelvalve osakonna eksperdi Heidi Mõttuse sõnul toodi peamiseks põhjenduseks Covidist tulenevad piiranguid. Mõttuse sõnul tuleb andmetesse suhtuda ka teatud ettevaatusega. “Võib juhtuda, et on vastatud, et jah, on läbi viidud ja pandud juurde 2019. aasta kuupäev, millele siis üldjuhul inspektor juhib tähelepanu, et õppus tuleks korraldada kord aastas,” selgitab Mõttus.
Päästeameti ohutusjärelvalve osakonna eksperdi Heidi Mõttuse sõnul toodi peamiseks põhjenduseks Covidist tulenevad piiranguid. Mõttuse sõnul tuleb andmetesse suhtuda ka teatud ettevaatusega. “Võib juhtuda, et on vastatud, et jah, on läbi viidud ja pandud juurde 2019. aasta kuupäev, millele siis üldjuhul inspektor juhib tähelepanu, et õppus tuleks korraldada kord aastas,” selgitab Mõttus.
Veebipõhiseid tuleohutuskoolitusi läbi viiva ettevõtte Safest OÜ tegevjuht Taavi Teets on veendumusel, et eriolukord ega pandeemia piirangud ei õigusta tuleohutusnõuetest kõrvalehoidmist. “Tulekahjuõppuse peamiseks eesmärgiks on tagada teadmised ja oskused evakuatsiooni ja tulekahju korral õigesti tegutsemiseks võimalikult tõetruus olukorras,” selgitab Teets ning lisab, et inimeste väljumine hoonest, silmad telefonis, on muutunud tavapäraseks, mistõttu on oluline otsida õppuste käigus harjumuspärast liikumisteed läbides uusi lahendusi.
Evakuatsiooniõppus annab hoone kasutajatele reaalse pildi suitsukardinate langemisest, tavapärase liikumistee tõkestamisest, liftide töö lõppemisest, suitsueemaldussüsteemide käivitamisest ning seda kõike kõrvulukustavate häirkellade üürgamise saatel. “Õppuste käigus oleme täheldanud isegi kerget paanikat,” kirjeldab ta osalejate reaktsiooni, olgugi et tegemist on pelgalt harjutusega. See kinnitab regulaarsete õppuste vajadust veelgi.
Teets lisab, et õppuseid läbi viies tuleb lisaks inimeste valmidusele välja ka hoone valmidus. “Tihti on juhtunud selliseid olukordi, kus üle terve maja peaksid tööle minema häirekellad, aga pooled ruumid on vait. Tuleb välja, et süsteemi hooldaja ei ole oma tööd korralikult teinud ja hoone tehnosüsteemid ei ole töökorras,” toob ta näite.
Kohustuslik tuleohutuskoolitus koosneb nii praktilisest kui teoreetilisest osast, millest viimast on kõige lihtsam ja soodsam läbi viia e-koolituse näol. “Oleme e-tuleohutuskoolitusi läbi viinud rohkem kui 5 aastat ning koolitatuid on tänaseks üle 20 000. See tõestab, et veebipõhise koolitusega ettevõtte tuleohutusvalmiduse tagamine on võimalik igas olukorras,” sõnab Teets.
E-tuleohutuskoolitus teeb ettevõtja jaoks uue töötaja koolitamise lihtsaks, sest õppekeskkond on aastaringselt avatud ning koolituse läbimiseks ei pea ootama korralist õppust.
Päästeameti ohutusjärelvalve osakonna eksperdi Heidi Mõttuse sõnul on ka Päästeameti seisukoht, et õppust ei tohiks edasi lükata, vaid see tuleks kohandada vastavalt võimalustele ja olukorrale. “Kui suurema rahvahulgaga koguneda ei ole võimalik (näiteks Covid piirangud ei võimalda), tuleks leida võimalus vastavalt olukorrale õppuse korraldamiseks väiksemas mahus või virtuaalselt,” sõnab Mõttus.
Rohkem infot e-tuleohutuskoolituse kohta: https://safest.ee/e-tuleohutuskoolitus/
